Püha Risti kirik

Püha Risti kirik teenib kirikuna Hattula paigalises evangeeliumi luteriusu koguduses. Muuseumina see on avatut iga päev kella 11-st kella 17-ni 15-ndast maist 31-nda augustini (tel: +358 -3 - 672 3383). Sissepääs on tasuta väljaarvatud giidiga ringkäik mis maksab 6 eurot inimene (alla 18 aastastele tasuta) ja grupiga kõige rohkem 60 eurot.

Kirikusse pääsemine muul ajal on võimalik kokkuleppel Hattula kogudusega, tel: +358 -3 – 6311540. Sissepääs muul ajal kui eesmainitud aegadel maksab 60 eurot (teaduritele tasuta). Kirik on suletud päev enne jaanipäeva ja jaanipäeval välja arvatud pulmade ja ristimiste puhul.  

Hattula kogudus korraldab Püha Risti kirikus suviti pühapäeva teenistust ja kontserteid. Ajakava leiate lehelt ``Tapahtumat`` pealkirja ``jumalanpalvelukset ja uskonelämä`` alt.

Püha Risti kirik ja tema ajalugu

Püha Risti kirik ehitati 14 -nda sajandi lõpul või 15 -nda sajandi algusel, mis teeb kirikust umbes 600 aastat vana. Kiriku üheks iseloomustavamaks tunnuseks on punane telliskivi, kuna Soome selle aja ehitised on tehtud maakivist. Keskajal Soomes ehitati ainult kolm ehitist telliskivist: Turu katedraal, Hämeenlinna loss ja Püha Risti kirik.

Püha Risti kirik pühendati pühale ristile. Püha risti legend on kujutatud kiriku lakke: Püha Helen, Emperor Constantine ema, tegi palverännaku Jeruusalemmi, kus tal kästi leida Kristuse rist. Ta viitas paikka kus ta uskus, et ristilöömine juhtus – ja ristid leiti. Üks ristidest parandas naise kes oli surmale määratud ja seepärast rist oli tõestatult Püha rist. On öeldud, et osa sellest ristist asub Püha Risti kirikus. Sellest ajast alates Püha risti kirikust on tulnud uskujate kommuuni keskus siin Soomes.

Kirikus on umbes 200 maalingut. Need on maalitud 16-nda sajandi alguses (1510). Maalija/te identiteet on teadmata aga suure tõenäosusega ta/nad olid soomlased. Tehnikat, millega maalid maaliti, kutsuti sekomaalinguks. Maalingud maaliti kuivale pinnale laimivette segatud värvidega.

Pärast reformi arvamus kirikumaalingutest ei olnud enam nii hea.Sellest hoolimata Püha risti kiriku laemaalinguid ei pestud nii nagu tehti teistes kirikutes. Pesemine on süü miks teiste kirikute maalingud on  heledad. Püha Risti kiriku kõik maalingud on orginaal värvidega.

Kirikus on palju puitskulptuure. Vanim neist on Triumphi krusifiks. Soome esimene teada olev skulptor, Meister Lieto, on selle autor. Kirikus on kaks pihitooli. Väiksem tool on vanim Soomes. See annetati kirikule aastal 1550. Teine pihitool on 18-ndast sajandist. Mõlemad toolid on tehtud käsitööna soome artesaanide poolt.

kuva ulkoa Pyhän ristin kirkosta